19. juuni 2009

Tunnistus



Tallinna Ülikool
tunnistab, et olen läbinud 2. märtsist

kuni 10. maini 2009 avatud ülikooli täienduskoolituse

õppekava "Avatud õppematerjalide koostamine ja

kasutamine"
(täiendõppekavade reg nr 2009/1649)

mahus 1 AP/40 tundi.

6. mai 2009

Kümnes nädal

Olen hetkel Eestist ära, aga õnneks saan kasutada Internetti. Püüan muude tegemiste kõrvalt aega leida kursuse kokkuvõtte ja tagasiside jaoks. Seekord kahjuks videokonverentsil osaleda ei saa, aga loodan, et mul on võimalus hiljem vaadata FM salvestust.
10 nädalat on läinud lennates ...
Alustan algusest.
Esimene sissekanne 03.03.2009 - eelseisvalt kursuselt loodan saada selgust ja ülevaadet avatud õppematerjalide filosoofilisest taustast ja õppematerjalidega seotud autoriõiguse küsimustest.
Kas kursus vastas minu ootustele?
Arvan, et sain pildi autoriõiguste ja avatud sisulitsentside kasutamise kohta palju selgemaks. Ja õppisin ning avastasin kursuse käigus veel palju muudki. Lisaks avardus minu virtuaalsete tuttavate-kolleegide ring, kellelt olen palju õppinud.
Mida uut ma sellelt kursuselt õppisin?
Panen olulised asjad kirja ka:
  • uus kogemus - Flashmeeting ehk videokonverents;
    (FM memo - http://fm.ea-tel.eu/fm/fmm.php?pwd=eb09fa-16462)
  • LeMill - uuendused avardavad keskkonna kasutamise võimalusi ja tekitasid minus jälle huvi asja vastu;
  • oluline info autoriõiguste ja videote vistutamise kohta (Hansu kommentaar) - Vistutamine on alati lubatud, sest sellega ei kaasne materjali kopeerimist. Video on ikka YouTube serveris, Sina oled kopeerinud lihtsalt ühe rea koodi, mis sellele videole viitab. Video autor, pealkiri ja aadress on videos näha, nii et Sa ei pea ka kuidagi täiendavalt viitama. Kõik keskkonnad, kes vistutamist pakuvad, on huvitatud seeläbi enda külastatavuse kasvust. Videol klõpsates võib ju vaataja LeMill keskkonnast ära YouTube keskkonda sattuda.
    Teine autoriõigusega alati lubatud tegevus on linkide lisamine väljapool olevatele õppematerjalidele.
  • erinevate viki-keskkondadega tutvumine, millest mul varem aimugi ei olnud;
  • oluline info - LeMill keskkonnas loodud õppematerjalide tekstid on Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga ning sellega sobivad kokku 4 tüüpi meediafailid (kuna neid LeMill sees ei muudeta):
    Creative Commons Attribution litsents
    Creative Commons Attribution-Share Alike litsents
    GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU Free Documentation License)
    avalikus kasutuses olevad materjalid (Public Domain)
  • Flickr - registreerisin end kasutajaks ja laadisin ka mõned fotod keskkonda, oskan lisada fotole avatud sisulitsentsi;
  • tean, kuidas otsida ja kust leida tasuta pildimaterjali;
  • pilt autoriõiguste ja avatud sisulitsentside kasutamise kohta sai selgemaks tänu lugemismaterjali läbitöötamisele ja praktilisele katsetamisele;
  • tutvusin podcastinguga ja katsetasin iTunes tarkvara;
  • tean, kuidas otsida ja kust leida tasuta muusikat;
  • registreerisin end YouTube kasutajaks ja laadisin üles mõned videod (keskkond oli varasemast küll tuttav);
  • Netvibes vookogu - uus avastus (idee sain Margitilt), näited - tööalane ja õpilastele mõeldud vookogu esmaabi teemal;
  • SlideShare - registreerisin end kasutajaks ja laadisin üles ühe materjali, oskan lisada seal ka avatud sisulitsentsi
  • oluline info - kui keskkond videole või esitlusele avatud sisulitsentsi lisada ei võimalda, siis tuleb litsents esitluse või video sisse monteerida (vistutada) -(Hansu kommentaar);
  • oluline info - oma materjalis Creative Commons Attribution litsentsiga muusika või pildimaterjali kasutades piisab videole või esitlusele lõpusubtiitrites või lõpuslaidis allikale viitamisest (Hansu kommentaar);
  • uus tarkvara fotoesitluse koostamiseks - Microsoft Photostory - idee sain Kaarinilt
  • valik veebipõhiseid kodukaid - Varje juhendid LeMillis
  • . . .

Kui palju kulus aega e-kursuse tegemiste jaoks?
Püüdsin oma tööde ja tegemistega järje peal olla. Aega ei mõõtnud. Mõtetega olin kursuse juures pea iga päev, praktiliselt arvuti taga kulus aega vast paar-kolm tundi nädala jooksul.
Mis mulle kursuse juures meeldis?
Mulle sobib, et saan asjaga tegeleda mulle sobival ajal ja ajagraafik on paindlik. Oleme ju kõik igapäevaselt erinevate tööülesannetega seotud. Meie kursusel on praktikuid, kellelt olen palju õppinud ja häid ideid saanud. Selline virtuaalne kogemuste vahetamine mulle väga meeldib.
Mida tuleks muuta või teisiti teha?
Ülesehituse poole pealt ei oska ettepanekuid teha.
Korralduse poole pealt võiks juhendajaid olla mitu, siis ei lange ühele inimesele nii suur koormus.
Milliste teemade kohta oleks põhjalikumaid õppematerjale vaja?
LeMill keskkond vajab põhjalikke juhendmaterjale, kus on ka uuendused juba kajastatud.
Lugemismaterjalid olid ülevaatlikud ja arusaadavad.
Aitäh Hansule ja kõigile kaaskursuslastele!

26. apr 2009

LeMill - uued avastused

LeMill keskkonda on vahepeal uuendatud. Täna oma materjale korrastades avastasin kogumiku vistutamise võimaluse, mis näeb välja selline:



Samuti saab tellida kogumike RSS-e, seda vist ka varem ei olnud, aga võin ka eksida.

25. apr 2009

Kaheksas nädal

Selle nädala ülesanded

1. Veeb 2.0 keskkondadega tutvumine.

SlideShare kasutajaks registreerisin end täna ja laadisin sinna üles ka ühe materjali, mida siiani olin hoidnud SlideBurneri keskkonnas. Põhiliselt olen kasutanud SlideBoom`i keskkonda. Samas ei tea ju kunagi ette, millal mingi keskkond oma eksisteerimise lõpetab. SlideShare`s õnnestus mul ka avatud sisulitsentsi lisamine oma esitlusele. SlideBoom`is ma litsentsi lisamise kohta üles ei leidnud. Pean veel asja uurima. Vistutamise võimalus on minu poolt katsetatud keskkondades olemas, mis teeb esitluste lisamise blogisse või veebilehele väga mugavaks.

Scribd keskkond on mulle tuttav, aga eriti aktiivselt ma seda kasutanud ei ole. Paar faili sai kunagi keskkonnaga tutvumise käigus üles laaditud. Meeldib see, et on vistutamise ja litsentsi lisamise võimalus.

Delicious järjehoidja avastasin juba mõni aeg tagasi, praegu on linkide lisamine küll unarusse jäänud. See on hea võimalus oma lingikogu veebis hoida ja ligipääs nendele on igal ajal mistahes arvutist olemas. Märksõnad aitavad vajaliku lingi kiiresti üles leida. On ka võrgustiku loomise võimalus.

Netvibes vookogu koostasin selle kursuse käigus. Meeldib see, et on eestikeelne kasutajatugi. Tegin ühe vookogu tööalaseks otstarbeks ja teise 5. klassi õpilastele esmaabi teemal. Mõlemad on avalikud, aga hea on see, et vajadusel saab lehed ajutiselt ka privaatseks muuta.

2. Avatud õpikeskkonna ja Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppetöös.

  • Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olete senini õppetöös kasutanud?
    LeMill
    Googlepages
    Google Docs
    Moblyng
    Slide
    SlideBoom
    SlideBurner
    MindMeister
    Blogger
    Wikispaces
    Netvibes
    Delicious
    YouTube
  • Mida kasutaksite, kui peaksite kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?
    Esimese ettekujutuse avatud e-kursusest sain http://ajaveebikursus.blogspot.com/ kõrvalt jälgides. Blogi kasutaksin kursuse kokkupanemisel kindlasti, hea võimalus on materjali järk-järgult ajalises järjestuses üles panna. Lisaks on ajaveebil hulgaliselt eri võimalusi ja seda arendatakse pidevalt.
    Minu valikud:
    Blogger või WordPress - ajaveebina
    Delicious - järjehoidjana
    Netvibes - vookoguna
    SlideShare - esitlused
    SkyDrive või Scribd - dokumendid
    YouTube - videod
    Ka Google Docs annab palju võimalusi (esitlused dokumendid, videod, lugemismaterjali esitamine).
    Mulle meeldib ka Wikispaces keskkond, olen seda koolitusmaterjali esitamisel kasutanud.
  • Kas teil on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?
    Olen läbinud e-kursuse WebCT keskkonnas Tartu Ülikooli juures ja Moodle keskkonda kasutasin fotokursusel. IVA ja VIKO keskkonda aktiivselt ei kasuta, aga olen nendega tuttav.
  • Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused teie jaoks?
    Igasugune avatud keskkond, eriti veel õpikeskkond, distsiplineerib kasutajaid. Mida ma üles panen, kuidas avaldan, kuidas end väljendan, jne ... Ka autoriõiguse küsimus tuleb siin teravalt esile. Minu eesmärgiks oli kursusele registreerides just autoriõiguste ja avatud sisulitsentside osas selgust saada. Ja hakkab juba looma!
    Avatud õpikeskkonna puuduseks võib lugeda seda, et kunagi ei tea ette, millal mingi keskkond oma tegevuse lõpetab. Olen paaril korral pettumuse osaliseks saanud (Slide Burner, GooglePages). Likvideeritav keskkond teatab küll viisakalt ette, kuid oma materjalid tuleb mul ikka endal kuhugile mujale ümber kolida. Hetkel mõtlen ja otsin võimalust, kuhu oma Googlepages tehtud üsnagi mahukas kodulehekülg ümber paigutada. Keskkond lubab seda ka ise teha, transportides mu materjalid ümber GoogleSite nimelisse keskkonda. Miks seda vaja teha on, ei saa ma aru. Kusjuures kõik mu loodud kodulehed ja materjalid on linkide kaudu omavahel seotud. Nüüd tuleb mul kõik tööd üle vaadata ja vajadusel ümber linkida.
    Tore on see, et erinevaid Veeb 2.0 vahendeid tuleb pidevalt juurde ja valik on suur.

    3. Lisalugemist - e-kursus "Personaalsed õpikeskkonnad"

Personaalsete õpikeskkondade kursuse ajaveebile sattusin Internetis ekseldes juba mõni aeg tagasi. Olen seda huviga kõrvalt jälginud ja materjale uurinud. Mulle selline avatud õpetamine väga meeldib. Alati ei peagi ise osaline olema.

YouTube ja VoiceThread

Tegin oma digifotokaga väikese konnavideo, lihtsalt prooviks. Konnade kontserti on linnualulu vahele täitsa kuulda. Pildi- ja helikvaliteet pole küll kiita, aga väiksema videoklipi tegemisega saab minu aparaat tublisti hakkama.



Konnakudust ka üks väike klipp:

18. apr 2009

Seitsmes nädal

Seitsmenda nädala ülesanne - video kasutamine õppematerjalides.

Uurimiseks:

Videosalvestuste tegemine ei ole mulle võõras asi. Õppematerjalides pole ma senini videoülesvõtet kasutanud, aga plaanis on seda teha küll. Tööga seoses olen filminud rohkem klassi kroonika tarbeks. Videoklipi kokkuseadmisel olen kasutanud Movie Makerit, mis on hea lihtne programm.
Näidisena esitan väikese katkendi aasta lõpul valminud klassi jõulusaatest "Lapsesuu".


Saade ise on täies pikkuses üleval klassi ajaveebil.
Kursuse raames registreerisin end ka YouTube kasutajaks. Siiani laadisin videoklipid lihtsalt blogisse. YouTube keskkonna võimalustega alles tutvun.

Varje blogis on asjalik viide videoloengutele "Video on leiutatud, hakkame filmima" (Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks - 1. - 3. aprill 2009). Tasub uurimist!

10. apr 2009

Kuues nädal

Sel nädalal sukeldume helide maailma.

Uurimismaterjalid ja kodutöö:
  1. Kuidas leida tasuta muusikat? (TH haridustehnoloog Ingrid Maadvere)
    Tiigrihüppe Haridustehnoloogi Ingrid Maadvere ajaveeb pakub pea iga nädal huvitavat lugemist, tehes asjad lihtsas keeles kõigile arusaadavaks. Muusikalehtede valik on mitmekesine.
  2. Podcast - taskuhääling
    Podcastid on minu jaoks siiani olnud tundmatu teema, olen seda sõna kuulnud ja enamvähem teadsin ka, mis valdkonda see kuulub. Seetõttu on mul hea võimalus nüüd endale asi selgeks teha. Vajadust pole ma taskuhäälingu järele tundnud, raadiot kuulan ka vähe.
    Installeerisin arvutisse iTunes tarkvara ja prooviks tellisin meelelahutusliku raadiosaate "Rahva oma kaitse". Asi täitsa toimib.
    Margit on omale koostanud podcastide vookogu Netvibes keskkonda. Tundub, et see toimib samal põhimõttel, saateid ei ole vaja seejuures arvutisse tõmmata, neid saab kuulata otse netist. Mind hakkas Netvibes keskkond huvitama ja olen nüüd selle tundmaõppimisega tunde tegelenud.
    Leidsin veel lisalugemist taskuhäälingu teemal:
    Podcasting – raadiosaated 24/7 kuulamiseks kättesaadavad! (Digitark - Tõnis Hiiesalu)
  3. VoiceThread - on veebipõhine keskkond, mis võimaldab üles laadida pilte ning esitlusi ja lisada neile kommentaare.
    VoiceThread keskkond on mulle tuttav. Kodune ülesanne on seekord konkreetne, tuleb teha foto vaatest, mida näed kodu- või töökoha aknast. Pilt tuleb seejärel VoiceThreadi keskkonda üles laadida ja kommentaarid peale lugeda.
    Hetkel murran pead ... Aknast avanev vaatepilt ei ole just eriti inspireeriv. Tegelen sellega homme edasi.

Helifaile olen oma õppematerjalides siiani väga vähe kasutanud. Autoriõigused on siin piiravaks teguriks olnud. Paar kogemust mul siiski on. Õppematerjalis "Aeg ja kalender" mängisin süntesaatoriga sisse mõned laulude saated ja e-õppematerjalis "Suhtlemisoskused" lugesin ise kuulamisülesande teksti. Nii laulude saated kui kuulamistekst on aga peale jäänud suhteliselt vaikselt, midagi ette pole ma ka osanud võtta, helitehnikas olen suht võhik. Samas sain kogemuse, et midagi ületamatult rasket helifailide loomises ja üleslaadimises ei ole.

29. märts 2009

Neljas nädal

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ...

Kuna ma ei olnud Flickri keskkonda siiani kasutanud, uurisin kõigepealt asja pisut lähemalt:

Flickr-i tasuta konto (basic account) võimaldab üles laadida 20MB fotosid kuus, kuvada 200 fotot ja luua kolm albumit (sets).
Minu esimesed fotod Flickris: http://www.flickr.com/photos/tiiasalm/

Konto loomine, piltide üleslaadimine ja nendega edasine toimetamine keskkonnas mulle raskusi ei valmistanud. Flickri eri võimalustega teen alles tutvust.

21. märts 2009

Kolmanda nädala ülesanne

Lugemismaterjal kolmandaks nädalaks:

Selle nädala teemadering on lai ja lugemismaterjal süvenemist nõudev.
Avatud sisulitsentsidest olen siiani kokku puutunud Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike litsentsiga, mille olen lisanud Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel valminud õppematerjalidele, näiteks e-lugemiskontrollid. (Litsentsi lisamise õppematerjalile on seadnud tingimuseks Tiigrihüppe SA).
Attribution Non-commercial Share Alike (by-nc-sa) - litsents lubab teost alla laadida, muuta ja kohendada, autorile tuleb viidata ning modifitseeritud tööd tuleb jagada sama litsentsi alusel. Creative Commonsi litsentse kasutades saab teose autor ise otsustada, kui palju ta endale õigusi jätab ja kui paljudest loobub.
Creativ Commonsi litsentsitüübid on kenasti eesti keeles lahti seletanud Ingrid Maadvere oma haridustehnoloogilises ajaveebis, sealt leiab ka litsentsi lisamise õpetuse.

Hansu artiklit lugedes sain teada, et üldjuhul ei saa erineva litsentsiga materjale kokku panna. Enamus Creative Commons litsentsiga õppematerjale jaguneb kahe omavahel mitteühilduva litsentsi vahel — Attribution-Noncommercial-Share Alike ja Attribution-Share Alike litsents. Nende erinevus seisneb selles, et üks litsents lubab ärilist kasutamist ja teine mitte.
Litsentside ühildumise teema on mulle uus. Nüüd oskan sellele tähelepanu pöörata. LeMill keskkonnas näiteks Attribution-Noncommercial-Share Alike litsentsi kasutada ei saagi.

Lisalugemist samal teemal:

Mis on avatud õppematerjalid? (Hansu materjalidest)

  • õppematerjalile on avalik ligipääs;
  • õppematerjal on avaldatud võimalikult liberaalse avatud sisulitsentsiga, mis lubab materjali kohandada ja edasi levitada;
  • õppematerjal on avatud formaadis, mis võimaldab materjali muuta;
  • õppematerjal on toimetatav vaba tarkvaraga.

Avatud õppematerjalide filosoofiline taust pärineb sajandite tagusest ajast. Ajaloo uurimine on alati hariv, kuid kahjuks jäid arusaamatuks inglisekeelsed materjalid, takistuseks minu olematu keeleoskus.
Avatud õppematerjalide ja sisu kogud:

Materjali uurides avastasin veel lisaks Vikipeedia sõsarprojekte:

  • Vikisõnaraamat - Vikipeediaga kaasas käiv ning selle autoriõiguse põhimõtteid järgiv vaba sõnaraamat
  • Vikitsitaadid - tsitaatide kogu
  • Wikispecies - elusolendite nimistu
  • Meta-Viki - Wikimedia projektide koordinatsioon
  • Vikitekstid - eestikeelsete ning võõrkeelsete vabade alliktekstide vabade tõlgete kogumik
  • Wikinews - vabade uudiste allikas

OERCommons - on keskkond, mille kaudu on võimalik sirvida viiteid teistes portaalides avaldatud avatud sisulitsentsiga õppematerjalidele.

Artiklist sain hea ülevaate avatud õppematerjalide ja sisu kogudest. Siiani olin neisse keskkondadesse sattunud juhuslikult vajaminevat artiklit või pildimaterjali otsides. Pilt kogu süsteemist sai palju selgemaks. Hakkab juba looma!

Praktiline ülesanne:

  • lisa LeMill keskkonda meediafailina üks õppematerjalidesse sobiv foto Flickr keskkonnast ning üks foto Wikimedia Commons keskkonnast

NB! Selle ülesande juures on oluline tähele panna, et ainult osa nendes keskkondades avaldatud fotodest on sellise litsentsiga, mis lubab seda LeMill keskkonnas kasutada.

Nimelt on kõik LeMill keskkonnas loodud õppematerjalide tekstid Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga ning sellega sobivad kokku 4 tüüpi meediafailid (kuna neid LeMill sees ei muudeta):

  • Creative Commons Attribution litsents
  • Creative Commons Attribution-Share Alike litsents
  • GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU Free Documentation License)
  • avalikus kasutuses olevad materjalid (Public Domain)

Kui sobiva litsentsiga fotod on leitud, siis tuleb kindasti üles märkida

  • foto autor,
  • pealkiri,
  • avaldamiskoht (veebiaadress),

sest autoriõigused nõuavad teose taaskasutamisel nendele viitamist ning neid küsitakse meediafaili lisamisel.

Foto Flickr keskkonnast:

Foto Wikimedia Commons keskkonnast

Piltide lisamise käigus LeMill keskkonda tekkis küsimus, et kuhu trükkida originaalpildi avaldamiskoht? Sama on ka foto originaalpealkirjaga. Autori nime lisamiseks on lahter olemas.
Hetkel on pildid lihtsalt katsetuste kogumikus konkreetsesse õppematerjalisse lisamata.

15. märts 2009

Teine nädal - reisikokkuvõte

Olen siin pikalt heietanud, nüüd lühike ja konkreetne kokkuvõte.

  • Millise keskkonna te valisite?
    Valisin LeMill keskkonna.
  • Mis teile meeldis ja mis mitte?
    Leidsin mitmeid uuendusi, mis rikastavad keskkonna võimalusi tublisti. Eriti meeldib see, et HotPotatoes teste saab LeMill keskkonda sisestada ja seega ka testi tulemused salvestuvad. Olen olnud viimase pooleteise aasta jooksul passiivne LeMill kasutaja. Nüüd tekkis jälle huvi asja vastu.
  • Kas leidsite oma ainesse sobivaid õppematerjale või tuttavaid kasutajaid?
    Jah ja hulgaliselt (vaata nimekirja selle nädala esimesest sissekandest).
  • Kas tulete sinna keskkonda veel tagasi või aitas ühest korrast?
    Ikka tulen tagasi. Üks loodusõpetuse kogumik on mul pikka aega meeles mõlkunud ja LeMill on üks võimalikest keskkondadest, mida selle koostamisel kasutada.
  • Lisage oma reisikokkuvõttele ka kindlasti link sellele õppematerjalile, mis te tegite või täiendasite.
    Seekord aja puudusel midagi asjalikku ei teinud, lihtsalt tuletasin meelde ja katsetasin uusi võimalusi - minu katsekogumik ja varasem kogumik teemal "Minu hambad".

Veel üks mõte!
LeMill on keskkond, mis ei ole esmapilgul just kõige kergemini käsitletav, vaatamata eestikeelsele juhendile. Praktiline koolitus laiemale kasutajaskonnale keskkonna tutvustamiseks oleks nähtavasti vajalik ja suurendaks potensiaalsete kasutajate hulka. Pean silmas aktiivseid kasutajaid, kes ka ise materjale ja kogumikke loovad. Keskkond võidaks sellega kindlasti populaarsust.

13. märts 2009

Teine nädal - järg 2

Asun LeMill keskkonna uusi võimalusi katsetama. Tegin selle tarvis katsetuste kogumiku.

  • väljatrükiks mõeldud PDF formaadis materjalide laadimine LeMill keskkonda - laadisin terviseõpetuse töölehe 5. klassile teemal "Hambad", uuendus täitsa toimib
  • Hot Potatoes formaadis testide laadimine LeMill keskkonda - laadisin lünkharjutuse Eesti hümni sõnade kontrollimiseks, uuendus toimib. Harjutus ise on juba aastaid tagasi koostatud.
    Hot Potatoes testi enesekontrolli versioon html failina - Eesti hümni sõnad
    Kuna Hot Potatoes enesekontrolli testide tulemusi ei saa salvestada, siis on LeMill pakkunud hea lahenduse, testi tulemused saab õpilane peale vastamist õpetajale e-maili saatmise vormi kaudu edastada. Sellest võimalusest olen Hot Potatoes testide ja harjutuste puhul puudust tundnud. Programm annab küll lõpuks protsendi, kuid tulemusi ei saa salvestada. See on küll üks väärt uuendus.
    Pildimaterjal tuleb eraldi LeMilli sisestada, see testi küsimustega automaatselt kaasa ei tule.
  • väliste ressursside vistutamine (koodi abil lisamine) LeMill keskkonda - lisasin koodi abil õpetusliku sisuga video vereringe toimimisest, uuendus töötab.
    Siinjuures tekib kohe küsimus sellise video kasutamise loa kohta oma materjalis. Lehelt lugesin, et need on tasuta vaatamiseks. Mingit litsentsimärki ma ei leidnud. Kas ma siis võin seda kasutada või ei ole see autoriõiguste seisukohalt korrektne?

12. märts 2009

Teine nädal - järg 1

Täna Margiti blogis ringi uidates leidsin kaks vajalikku linki - LeMill ajaveebi ja Martin Sillaotsa koostatud LeMill kasutusjuhendi.
Paar päeva tagasi tundsin huvi, kas LeMill keskkonnas on ka uuendusi.
Uuendusi on päris mitmeid (info on pärit LeMill ajaveebist):
  • LeMill keskkonda saab üles laadida Hot Potatoes formaadis teste

"See tähendab seda, et kasutaja saab harjutuse mallile üles laadida Hot Potatoes abil tehtud valikvastustega küsimusi ja lünktekste. Selleks tuleb test salvestada JQuiz või JClose formaadis (.jqz, .jcl). Küsimuste konverteerimisel lähevad kaduma need Hot Potatoes lisavõimalused, mida LeMill keskkonna harjutuste mall ei võimalda. Kui Hot Potatoes testid sisaldavad fotosid, siis tuleb need eraldi lisada meediafailidena."

  • LeMill keskkonda on võimalus laadida üles väljatrükiks mõeldud materjale PDF formaadis

"See võimaldab õpetajatel jagada LeMill kaudu valmis töölehti, voldikuid jms materjale. Dokumentide salvestamiseks PDF formaati võib kasutada näiteks OpenOffice.org kontoritarkvara. Trükifailid on uue materjali lisamise lehel õppematerjali, meediafaili ja viite järel neljandaks valikuks."

  • LeMill keskkonda saab nüüd koodi abil lisada ehk vistutada väliseid ressursse

"Seni tuli vistutamise korral kopeerida embed-kood tekstiploki HTML vaatesse. Nüüd on meil väliste ressursside lisamiseks eraldi nupp, mille peale luuakse spetsiaalne plokk koos lisatud ressursiga. Samuti lubame me nüüdsest vistustamist absoluutselt kõigist embed-koodi pakkuvatest veebisaitidest."

  • Uus võimalus on kogumike lisamine kogumike sisse

"See võimaldab LeMill keskkonnas luua mitme autori koostöös mahukamaid materjale, näiteks õpikud. Sel juhul oleks iga peatükk eraldi kogumik õpiku kogumiku sees ning peatükkidel võiksid olla erinevad autorid, kes juba ise sinna sisse sobivad materjalid-meetodid-vahendid valiksid. Samuti võimaldab kogumike lisamine kogumike sisse koostada koguda kasutajatel kokku nende jaoks huvitavad õpilood."

Seoses uuendustega on muutunud ka aadressid. Vahepeal olingi kimbatuses, et miks minu LeMilli lingitud aadressid ei tööta. Pean need nüüd üle vaatama ja ära parandama.

Vaatamata sellele, et keskkond on mulle tuttav, jätkub avastamist ja katsetamist. Olen jälle targem ja kogenum!

Ega muud, kui uusi võimalusi katsetama!

10. märts 2009

Teine nädal

See nädal siis praktiline ülesanne. Olen valiku ees, kas toimetada juba tuttavas LeMillis või proovida midagi teha Hansu poolt väljapakutud wiki-keskkondades (Wikibooks, Wikiversity, WikiEducator).
Pean tunnistama, et ei sümpatiseeri need wikikeskkonnad mulle. Ei oska seal oma ainest lähtuvalt (algklassid 1.-4. kl.) midagi lisada.
Vaatamata sellele, et LeMill on mulle tuttav, otsustasin mälu värskendada ja meenutada, et mida seal teha ja mis võimalusi kasutada andis. Äkki on vahepeal uusi võimalusi lisandunud?
LeMill keskkonnaga tutvusin 2007. aasta sügisel Tiigrihüppe konkursitööd ette valmistades. Tegin seda Hansu juhistes näpuga järge ajades ja katse-eksituse meetodil. Vahepeal küsisin meili teel kinnitust, kas olen ikka õigel teel. Õpilugu koostades tekitasid aeg-ajalt segadust meetodid ja vahendid, et mida kuskile liigitada. Segaseks jäigi mulle, kuidas pildimaterjalile litsentsi lisada. Ja kripeldama jäi ka see, kas kõiki pilte ja illustratsioone, mida ma netist leidnud olin ja oma töös kasutasin, mul üldse luba kasutada oli. See on küsimus, millele loodan siit kursuselt vastuse leida.
LeMillis kasutajat luua on lihtne - mina olen kasutajanimega salmik. Samuti saab end lisada gruppidesse ja gruppe ka ise luua.
E-materjali koostades on võimalik kasutada esitlust, luua teste ja harjutusi, kasutada pildimaterjali, helifaile, videomaterjali, linkida väliseid veebilehti. Plussiks on see, et täidetud testi või harjutuse saab õpilane peale töö sooritamist õpetaja meilile saata (näide harjutusest 1 ja harjutusest 2), testi täitmise ajal enesekontrolli võimalus puudub.
Oma kogumikesse saab lisada ka teiste kasutajate poolt loodud valmis materjale. Ei pea alati ise "jalgratast leiutama" hakkama. Mina olen kasutanud näiteks juba loodud vahendite kirjeldusi.
Viimase aasta jooksul pole ma LeMilli eriti kasutanud ega sinna midagi lisanud. Uusi võimalusi õpiobjektide loomiseks tuleb aina juurde. Ja eks ta nii on, et tekivad omad lemmikud ja eelistused ka keskkondade osas.
Aeg on vahepeal edasi läinud. Kas LeMill võimaldab ka vistutamist (kummaline sõna!) ehk mingi elemendi koodiga lisamist?

Algklasside jaoks on LeMillis asjalikke materjalide kogumikke:

Kogumiku koostamine on üsna mahukas töö. Üksikute harjutuste või testide loomine ei võta aga sugugi palju aega. Kogumikku on alati võimalik täiendada või muuta.

Edaspidi kirjutan siia veel midagi ...

5. märts 2009

Videokonverents

Esimene videokonverents on tehtud! Mulle täitsa meeldis. Jälle olen uue kogemuse võrra rikkam. Hans täpsustas kursuse ülesehitust ja pakkus välja mõtte suhelda ka Skype kaudu. Nii saab probleemid ja esilekerkivad küsimused kõige kiiremini lahendatud.

Videokonverentsi salvestus - http://fm.ea-tel.eu/fm/fmm.php?pwd=eb09fa-16462

Flashmeeting videokonverents 5. märtsil kell 17.30-18.30

Registreerisin end tänaõhtusele videokonverentsile. Ega ma päris täpselt ette ei kujuta, mis juhtuma hakkab. Olen põnevil! Kontrollisin igaks juhuks üle, hääl toimib ja pilt on ka olemas. Istun mugavalt kodus köögilaua taga.
Meelespea:

  • Videokonverentsi link http://fm.ea-tel.eu/fm/eb09fa-16462
  • Videokonverentsi detailide lehel klõpsa lingil "Go to the meeting".
  • Vali "Enter meeting as a guest" ja klõpsa nupul "Continue"
  • Sisesta tekstikasti oma nimi, märgista "I agree to the terms" märkeruut ja klõpsa nupul "Enter"

3. märts 2009

Esimene nädal

Peale lugemismaterjali läbitöötamist tuleb vastata järgmistele küsimustele:

  • Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektide ja õpiobjektide repositooriumidega?
    Kõigepealt teen omale mõisted selgeks.
    Õpiobjekt - väikesed terviklikud õpetusliku väärtusega digitaalsed objektid (nt. veebileht, multimeedia esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades.
    Õpiobjektide ait e. repositoorium – spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide säilitamiseks.
    Õpiobjektidega on mul suhe loodud, olen neid aastate jooksul ise koostanud ja eri veebikeskkondadesse üles riputanud. Koolielu õppematerjalide kogus on ka minu õppematerjalid esindatud. LeMilli keskkonda olen ise oma materjale ja kogumikke lisanud. Olen huviga erinevaid õpiobjektide loomise keskkondi katsetanud.
    Ja repositooriumi idee mulle väga meeldib.
  • Kuidas te kasutate Internetist leitud õppematerjale?
    Väärt materjalid olen linkinud oma kodulehele, et vajadusel leiaksin nad kiiresti üles. Interaktiivseid materjale kasutan tihti igapäevatöös ja tutvustan ka kolleegidele ning oma õpilastele, kui midagi põnevat leian. Üldiselt ma ei kipu teiste materjale muutma. Kui ikka ei sobi, siis teen pigem ise uue.
  • Kui sageli tekib vajadus neid oma õpilaste jaoks kohandada?
    Muudan harva. Kõiki materjale ei annagi muuta (veebilehekülg, veebipõhine test või harjutus, ...) ja kas peakski muutma.
  • Kas te olete oma tehtud õppematerjale Internetis avaldanud?
    Olen. Tasapisi olengi aastate jooksul loodud materjalid Internetti kolinud.
  • Kas teate veel Veeb 2.0 keskkondi, kus inimesed avatud sisulitsentsidega oma loomingut jagavad?
    Flickr, SlideShare, YouTube, õpetajate koduleheküljed, LeMill, ...
  • Millise esmamulje jätsid teile avatud õppematerjalide kogud? Milliseid neist te varem teadsite?
    Kogud on asjalikud ja mahukad. Lähemalt olen tuttav LeMill keskkonnaga.
  • Kas teil õnnestus leida oma ainesse sobivaid õppematerjale?
    Kes otsib, see leiab! Näiteks LeMill sisaldab algklassidele hulga asjalikke materjale.
    Plussiks on minu jaoks ka see, et keskkond on eestikeelne.
  • Kas teate veel avatud õppematerjalide kogusid?
    Neid on palju.

Saame tuttavaks ...

Tere tulemast minu e-kursuse ajaveebile!
Olen Tiia Salm - Jäneda Kooli algklasside ja inimeseõpetuse õpetaja. Pedagoogitööd olen teinud ligi 25 aastat, neist viimased kümme erinevaid IKT võimalusi katsetades ja kasutades. Arvuti on minu igapäevane ja asendamatu töövahend.
Minu virtuaalne töökeskkond asub http://tiiasalm.googlepages.com/.
Alates 2009. aasta jaanuarist olen Varjele abiks KLOPi administreerimisel, jõudumööda tegelen ka koolituste läbiviimisega.
Eelseisvalt kursuselt loodan saada selgust ja ülevaadet avatud õppematerjalide filosoofilisest taustast ja õppematerjalidega seotud autoriõiguse küsimustest.
Suureks rõõmuks avastasin kursuslaste nimekirjast palju häid virtuaalseid tuttavaid. :)